LAURA KÕIV
“KODA”
KODA kostüümi-installatsiooni algtõuge on seotud naise kui kapitaliga, naise kui varanduse kandjaga. Suurlinna pilvelõhkujate klaasaknad peegeldumas hõimunaise klaashelmestel. Sada aastat tagasi kandsid Mari, Udmurdi ning Setu naised varandust ehk hõberahasid ja klaashelmeid endaga riietel kaasas – ehtetega demonstreeriti oma jõukust ja ühiskondliku seisust. Hõberaha ja klaashelmed toimisid samas ka kui vaikne loits – siin on peegeldav metall, siin on kaitse kõige tundmatu tuleva eest. KODA kostüümi-installatsioon on katse-eksitus meetodil loodud objekt, kus klaasi ja metalli läikival pinnal astuvad dialoogi kogukond, kapital, pärimus ja pärandus.
AUTORIST
“Meis on ülekandevõime. Kui tahta leida sümbolit, oleme kosmose elektrijuhid. Rõivaese millel on lugu kannab sind kauem, see lugu võib tekkida ka rõivaid ise tehes. Loojutustus on selline jõuallikas, millest juues jõud taastub, kasvab, kannab. Samas on see siiski imeasi, mis ka laastab, kahandab või tapab, täpselt nagu elekter”
