TUULIKKI TOLLI
“Ajavaim ajahambus”
Kostüümiinstallatsiooni keskne element on autori perekonnas põlvest põlve edasi pärandatud kleit 20. sajandi algusest – kleit kui pärand ja perekonnareliikvia, pärand kui mälu ja identiteedi kandja ja kujundaja, mis võib pärandikandjat nii abistada kui ahistada.
Pidevalt muutuvas moes väljendub aja vaim, kuid moe fenomenoloogiline paradoks on ajahambast üle nagu aegumatu must kleit – mood on sotsiaalne nähtus, mis liidab inimese kogukonnaga, kuid hinda maksame paratamatult oma unikaalsuse arvelt.
Lääne kultuuriruumis on must kleit tuntud ka kui leinarüü. Mida kiirem on mood, mida moodsam on kiirustamine, seda õhemaks jääb elukangas ning seda kiirem on läbikulumine. Arenenud ühiskonnana oleme suutnud elu lahutamatud kaaslased – surma ja leina – maha salata ja vaiba alla pühkida. Seesugune võõrandumine on üsna hiljutine nähtus, heaoluühiskonna privileeg, mida meie esivanemad endale lubada ei saanud. Must tuleb alati tagasi moodi. Kes laulab oodi surmale, sel elu maitse suus.
AUTORIST
“Mida kiirem on mood, mida moodsam on kiirustamine, seda õhemaks jääb elukangas ning seda kiirem on läbikulumine. Arenenud ühiskonnana oleme suutnud elu lahutamatud kaaslased – surma ja leina – maha salata ja vaiba alla pühkida. Seesugune võõrandumine on üsna hiljutine nähtus, heaoluühiskonna privileeg, mida meie esivanemad endale lubada ei saanud. Must tuleb alati tagasi moodi. Kes laulab oodi surmale, sel elu maitse suus.”
